<Tagasi
BLOGI JA FOTOD | Eesti 100. juubeli suurejooneline tähistamine ERM-is sai punkti tantsu ja ühislaulmisega
2018-02-24T16:31:18.000Z:
aivo Peterson:
Kahju südamest et ma ei oska kaasa rõõmustada nendele kes selle Eesti elu P-sse keeranud on ning ära "ärmatanud"....
Ma ei oska (veel) arvata tänase Eesti Presidendi aastapäeva kõnest miskit erilist, aga võin pakkuda omapoolset järjekordset kõnet mis võiks olla hoopis selline.
Kallid kaasmaalased ! Armsad eestimaalased!
Mul on olla au olla siin Teie ees oma alandlikkuses ja oma väärikuses. Seisan siis nüüd siin, Teie ees, oma mõtetes ja avatud südamega olles samal ajal igas kodus kus Eestimaa otsas see ka ei asuks. Antud kõnet ettevalmistades otsisin kaua seda ainuõiget teed ja sõnumit Teie ja meie kõigi südametesse , selle kõige kaugematesse nurkadesse. Ja ausalt , on seda tõepoolest raske teha kuna oleme ju kõik ju nii erinevad kui ka tegelt ühte nägu ja tegu. Oleme ka nö.pakendatud erinevalt , oma erinevate ootuste , võimaluste ja püüdlustega. Olete märganud kuidas oleme hakanud ümberingi kuulma sõnapaari et elame nn.Tõejärgsel Ajastul? Ajastul mida laastab kahjuks meie ajaloolisi tõekspidamisi , meie arusaamu õigusest ja õiglusest , mis on hakanud pärssima juba eestlaslikku jätkussutlikust. Ajab meid üksteisega ja üleaedsetega ning lausa oma eilsete liitlastega kunstlikult tekitatud konflikti ! Kus ei saa enam kindel olla et eilased liitlased on ka tegelikult liitlased ning et eilased vaenlased oma sõnas ja teos on näidanud hoopistükkis tänaste liitlastena.
Täna seisan mina, Eesti Vabariigi president, siin Teie ees ja pean tegelikult alustama andeks palumisest! Jah , kuulsite õigesti – just andeks palumisest just nende eestlaste ja eestimaalaste ees kelle meie ,Eesti sotsiaal-majandusliku ja poliitilise eliidi , tegevuse/tegevusetuse tõttu pole olnud võimelised täitma neid rahvusliku liikumise Balti Keti ja Taasiseseisvumise aegsete Öölaulupidude ajal meile pandud ootusi ja lootusi Eestimaa omaolemise ning õigus- ja õigusriigile. Täna tuleb mul tunnistada , et meie pisikeses vabariigis on liiga palju paraleelseid sotsiaalseid paraleelmaailmu. Paraleelmaailmu tänu millele poliitilised jõud manipuleerivad oma valijaskonnaga ning mis nüüd on jõudmas nö. nullpunkti . Nullpunkti mida just 100 aastat tagasi teati nimetusega kui erinevate sotsiaalsete kihtide revolutrsiooniline situatsioon. Seetõttu pean tunnistama et praegune sotsiaalne ning poliitiline süsteem pole õigustanud talle panduid ootusi ning Eesti erinevate tasandite eliit on ennast näidanud täielike läbikukkujatena. Kas oleksime kindlad, et kui omaaegsed Vabadussõja kangelased ja Taasiseseisvuse kättevõidelnud eestimaalased oleksid võinud uneski ette näha tänast äärmist ebavõrdset ühiskonda , oleksid ikka andnud oma tollal nii vajaliku panuse meie vabaduse nimel? Oma elude hinnaga?
Samuti pole õiglane teha oma vigade eest kaasvastutajteks Eesti rahva enamust. Kuidas siis sellest nullpunktist üheskoos , rõhutan sõnal üheskoos edasi minna ? Millest peaksime alustama et järgnevatel aastatel saaksime hakata seitsmepenikoorma saabastel minnes ülesse ehitada paremat ja inimsõbralikku Eesti riiki ? Eesti maa ja rahva riiki kus me kõik tunneksime endid mitte Brüsselist juhitatavate allüürnikena vaid nagu meie vaarisade-emade vääriliste järeltulijatena oma kodus , sellel väikesel 40-millegagi tuhandel ruutkilomeetril. Seetõttu oleme kohustatud pöörama oma näo tagasi Eestimaa rahva enamuse poole , mitte seejuures kedagi tehes kaasvastutajaks just minu eelkäijatest poliitikute ja ametnike tegemata jäetud töö eest. Alustame sellest et lõpetame tegeliku olukorra roosamannastamisest ja ilustamast nn.Potjomkini küla näidete põhjal. Jah , oleme teinud oma arengutes palju vigu mille tagajärjel oleme lasknud oma Eestimaa linn-riigistuda ja ajanud/taasküüditanud kümned kui mitte sajad tuhanded eestimaalased vaesuse eest sotsiaal-majanduslike pagulastena üle maailma laiali . Selle tulemusena on meie pered lõhutud ning Eestisse allesjäänud inimesed kaotanud usu, et Eestimaad saab valitseda õiglaselt ning kus õigusriigina kehtivad kõigile inimestele olenemate tema sotsiaalsest seisundis
2018-02-24T16:33:04.000Z:
aivo Peterson:
osa 2 ...
Selle tulemusena on meie pered lõhutud ning Eestisse allesjäänud inimesed kaotanud usu, et Eestimaad saab valitseda õiglaselt ning kus õigusriigina kehtivad kõigile inimestele olenemate tema sotsiaalsest seisundist ühed ja samad reeglid ning seadused. Sest riik ja tema seadused ei pea mitte ainult juriidiliselt õigluslikud kallite paprite ja riigiametite dokumentidel välja nägema vaid ka seda ka tunnetuslikult näima , et meie rahvakillu südamesse ei jääks ka vähimatki kohta kahtlustele et keegi eliidile lähedal seisev isik saab õigustada ennast ning kahtlasi tegevusi –toimetusi keskaegsete indulgentsidega ehk siis tänapäevaste Jokk-süsteemile kohaste juriidiliste nõksudega. …
On aeg tagasi pöörduda meid läbi erinevate ajaloo etappide toonud meie eestlasliku talupojaliku ettevaatlikuse ja alalhoiul baseeruva ajaloolise mälu juurte juurde. On aeg avada pitserid uuesti meie lähisajaloo Jääkeldrite ja Rahvakogu aktiivsete liikmete ettepanekutelt ning taaselustada rohujuure poliitika. Sellest saab olema Eestimaa uuesti “Tuhast tõusmine” ehk siis kaasaegne Taas-taasiseseisvumine. Ees seisab ühiskondliku kokkuleppe sõlmine kõikide ühiskonna kihtide vahel . Seetõttu on aeg moodustada uus Eesti poliit-majanduslik eliit , mõtestades lahti eelenenud aastate väljakujunenud süsteemitusest ning nende osapooltest.
Eestimaa koidik on taas tulemas ja saagem kõik sellest osalisteks…..
Palju õnne kallid kaasmaalased selle ajaloolise tähtpäeva puhul ….