<Tagasi

President Ilves keskendus aastapäevakõnes pagulasteemale: USA sõdurid ei vääri kohaliku poliitiku soovitust, et nad peaks peksasaamise vältimiseks vormiriietust kandma


2016-02-24T16:43:27.000Z:
aivo Peterson:
Aga kas meite Vabariigi Presidendi kõne alternatiiv võiks olla ehk hoopis selline ? Mõelgem koos … Kuidas oleks sellise minu, Peterson Aivo variandiga? Kas on piisavalt elujõuline ja ühiskonna poolt aktsepteeritav? Luguppetud kallid kaasmaalased, armastatud Eesti rahvas! Olen siin Teie ees viimast korda Presidendina ning lubage mul kokku võtta me eelneva koostöö head ja vead. Täna , kus kogu maailm asub poliitiliste ja sotsiaalsete marutuulte keerises, tuleb väga tähelepanelikult sättida omi samme ja suundasid nii, et meie lapsed ja lapse-lapsed võiksid lähitulevikus uhkust tunda et vaatamata kõigile suutsime alles hoida ja säiltada meie väikese rahvusgrupi – eestlaste identiteedi , tema koha maailmakaardil. Samas arvestades ka nende eestimaalastega kes peavad Maarjamaad oma sünni- ja kodumaaks. Sest just koostöös peitub meie riigi võimekus ja edasine heaolu. Just koostöös erinevate sotsiaalsete ja etniliste gruppide vahel . Just meie aastasadade jooksul ajalooliselt väljakujunenud moraalsete ja muude kristlike väärtuste austamisega , nende respekteerimisega , nende üle uhkust tundes. Sest just viimastel aastakümnenditel , kus elutempo on metsikult kiirenenud, ning kus maailma on vallutanud igat masti pseudoväärtused ja üleüldine moraatus, peaksime olema eeskujuks ülejäänud maailmale , oma järeltulevatele põlvedele ja olema selles samas pisikeses maailmas kohaks kus suudaksime hoida seda meite vaarvanemate poolt tera-tera haaval kokkukorjatud talupojalikku tarkust. Just sellist tarkust mis on meile õpetanud asjaolu et kõiksugu maailma enda haardes hoidva hetkemoodidega ega trendidega pole ilmtingimata vaja kaasa joosta. Sest moed on kiirelt mööduvad nähtused aga inimlikud väärtused ning ühiskonna hoiakud on jäädavad . Nad on meie ühiskonna eksistentsi alustaladeks . Just see jäädavus on toonud meie Eesti rahva just siia, 21. sajandisse sellisena nagu me täna oleme. Nagu me seda tunnetame . Oma edulugude ja oma ebaõnnestumistega. Aga nagu teame – nii inimene kui rahvus tervikuna ainult karastub raskuste ületamistega. Iseasi on muidugi ka see et kas neid raskusi nimme eneste ette veeretada on alati mõistlik tegu ? Ehk oleks aeg kuuluda ka nn.Maailma Tarkade Klubisse kes õpivad teistest, eelnenud ajaloolistest kui tänastest ühiskonna juhtimise vigadest? Tulles tagasi Eestimaa tegemiste ja toimetamiste juurde lubage kõigepealt Teile teada anda et tuleb tunnistada et paljude heade saavutuste juures oleme “osanud” oma riigi viia ka olukorrani kus rahval on riigi tunnetus on kadunud , kadumas või nii õhkeseks viilitud et tekib lausa küsimus et “Kas sellist riiki omal ajal ehitada tahtsimegi” ? Süüdistada siin ainult rahvast kes on valinud kauaaegseid populiste oleks vale . Sest just Eesti enda poliiteliit on oma õlult veeretanud tahte vastutada Eesti riigi säilitamise ja hoidmise eest. Kuna aga looduses valitseb teadupärast tasakaal siis polegi Eesti rahval jäänud muud üle kui hakata otsima erinevaid alternatiivse oma näo , elukorralduse ja ühiskondlike väärtuste säilimise ning hoidmise alalhoidmiseks . Olgu selleks uued Riigikogu erakonnad või uued rohujuuretasandi ühiskondlikud ning rahvalikud liikumised/kooslused . Sest iga rahvuslik kooslus ja teatud ajaloolistes piirides elav areaal vajab oma edasiminekuks eelkõige juhte selles suuremas tähenduses, kes oskavad oma alamatele arusaadavas keeles näidata kätte tema sihid , täita tema ootusi , olla isiklikult eesminejaks –pioneeriks. Kartmata ees olevaid raskusi , võimalikku kriitikat , olla häbistatud saadud , olla vaba isiklkust eneseimetlusest ning isikukultuse ilmingutest. Kahjuks tuleb täna tõdeda et pea viimasel kümnel Eesti riigi eksistentsi aastal on meie riiki pea igal juhtimise tasandil vallutanud juhtimise kaootilisus , rehepaplus , semupoliitika, parteide isiklik tahe on eelistatud rahva ja terve mõistuse tahtele . Oleme korraga sattunud nagu halba muinasjuttu kus meie riigi on üle võtnud igat masti tühikargajatest ja õnneotsijatest kratid , ahjualused , sortsid , Kav
2016-02-24T16:44:37.000Z:
aivo Peterson:
Teine osa Oleme korraga sattunud nagu halba muinasjuttu kus meie riigi on üle võtnud igat masti tühikargajatest ja õnneotsijatest kratid , ahjualused , sortsid , Kaval-Antsud jne . Puudu on veel Põrgupõhja uus-vanapagan isiklikult. Kes kõik aga süstemaatiliselt nn.viilivad Eesti riiki õhemaks. Sest meil puudub oma JUHT. Teerajaja. Pioneer …. Jah tõesti , igat masti ilusti mesimagusalt ja uinutavalt muinasjutte puhuvaid EESKÕNELEJAID on meil Eestis hulgim . nad küll räägivad Eesti keeles , käituvad nagu meie , kõnnivad samal teel ja söövad ehk ka sama toitu, aga nende kõne on kohalikule rahvale mõistmatult võõrapärases murrakus , läbi tikituna võõrapärastest mõistetest, võõramaistest suurkujude tsitaatidest . Kelle jutt ja eesmärgid on Eesti rahva tahtmistest ja ootustest arusaamatus kauguses. Jah , kahjuks pean isiklikult tunnistama et ka just minu kaasabil oleme Eestist teinud igat masti maailmahulgustest õnneotsijate läbisõidu hoovi . Kus vahime suu sisse igat masti pseudo-tõekuulutajatele ning samas saadame omi isasid-emasid ja lapsi aga ülepiiride võõramaa radadele ning tahtmiste alla koogutama . Kuna me ei suuda neile pakkuda elementaarset sotsiaalselt turvalisust pea igas elu valdkonnas. Oleme täna olukorras kus tuleb igal meist vaadata ennast peeglist ning küsida – kuidas olen mina olnud selle ühiskondliku kaose tekkimises osaline? Mis ma olen kas valesti teinud või üldse tänu oma isiklikule mugavusele tegemata jätnud? Ning kuidas seda parandada saaks . Me saame seda parandada , aga alustada tuleb eelkõige endast . Olgem aktiivsed ühiskondlikes liikumistes , ärgem häbenegem laskuda diskussioonidesse nii tööl kui avalikus ruumis , kaitseme oma positsioone , kartmata et meid selle-eest kriitika tabaks , ärgem häbenegem oma rahvuslikke tundeid ning toetagem enese kõrval nõrgemaid. Ärgem häbenegem avalikustada ja rahva ette tuua neid kes demokraatia üllaste eesmärkide taha peidetuna ja varjus külvavad meie hinge kahtlusi , poliitilist diktaatorlust, sildistavad kõiki ümberolijaid-teisiti mõtljeaid , olles ise samal ajal ainult teist osapoolt materdav ja süüdistav ebatolerantne/ebademokraatiline osapool. Ning mis peamine – aeg nõuda reaalselt aru ka meie poliitikutelt kelle nn.koduse töö hindeks on täna kahjuks – tugev kaks. Nii et kui Toompead ja Valitsuste esindavatel poliitikutel on aru , tahtmine või isiklik jaks otsas - tuleb teha ruumi uutele tegijatele ning kaasata nendesse tegemistesse ka omaaegseid tegijaid nii Rahvarinde , Eesti Kongressi, Jääkeldri kui Rahvakogu päevilt. Aeg oleks lõpetada tänases Eesti riigis parasiteeriv arvamuste poliitiline ühepolaarsus. Miks ei lasta kogu Eesti rahval kaasa rääkida meie riiki halvavatest hoiakutest? Palun Eesti rahval vastu võtta minu isiklikud vabandused et oleme lasknud Eesti riigil jõuda sinna kus me täna oleme . Kus ühiskond on polariseerunud nii sotsiaalsete , rahvuslike kui moraalsete printsiipide alusel. See topeltmoraalile toetuv lahuta-vastanda-jaga ja valiste printsiip on tee mitte kuhugi , tupiktee. On aeg ühendada kogu rahvas ning vasta seista nendele globaalsetele väljakutsetele mis on meid ees ootamas globaalse immigratsiooni tõttu. Ja siin , arvestades Eesti väiksust, kompromisse olema ei saa. Oleme täna oma võimaliku riigi ja rahvuse edasieksistentsi ristteel . Kus iga sotsiaalne ja poliitiline vääratus , vale samm ja nõrkus kasutatakse koheselt meie eneste vastu ära. Kus iga selline meie-poolne valesamm tagasi võib päädida meie riigi ajalukku kadumisega. Ehk lõpetaks riigisisesed sotsiaalsed eksperimendid oma rahva kallal? Tänane Eesti riik ja tema poliitilised esindajad peavad asuma nii maailma kui riigisisese rahu ja tasakaalu loomise teele , lausa tema lipukandjaks. On aeg lõpetada välispoliitilised hüsteeritsemised, piiriüleste vaenlaste otsimine ning Eesti muutumise tuleviku sõjastsenaariumite tallermaaks . Aeg pöörata näoga oma , oma Eestimaa inimeste poole. Aeg poliitiliseks RE-stardiks. Rahu meie kodudesse , meie hingedesse … Kokkuvõttes lubage
2016-02-24T16:46:02.000Z:
aivo Peterson:
Viimane osa kõnest .... Kokkuvõttes lubage soovida Teile , Teie lähdeastele –sõpradele-tuttavatele jõudu ja elutahet edaspidiseks ning loodan südamest et ehk õnnestub uuel Eesti riigi rahvalikult valitud Presidendil parendada kõik need nii minu kui Eesti ülejäänud poliit-eliidi poolt järjepidevalt tehtud riigi valitsemise vead. Luban et aitan tulevikus isiklikult selle igati kaasa , seda küll juba mingis teises rollis ning positsioonil olles. Head Vabariigi aastapäeva ….. Teie President ….