<Tagasi
Andres Raid: Korporatiivne müüt kui edu võti
2013-07-11T08:35:14.000Z:
aivo Peterson:
Selline korporatiivne hüdra sööb alguses kogu teda ümbritseva ja häiriva ära , siis hakkab ennast seest sööma mis lõpeb teadagi millega. Siit ka see häda miks enamus diktatuuri-laadseid (ka osa demokraatiast) ennast välja ei vea. Ega Eesti poliitikamaastik täna kah mingi erand pole. Puudub igasugune reaktsioon ja adekvaatne vastureageering kriitikale , aga eriti just õigustatud kriitikale kui sellisele. Meil siin Eestis on võimu poolt moes kas täielik eetrivaikus , mingi mitte midagi ütlev hämamine kui mitte lausvaletamine või siis oponentide räige sildistamine-naeruvääristamine. Alates tema haridusest kuni selleni kellega-millega ta oma magamistoa voodi teki all sahistab, kabistab. Mingil määral oli sotsajal olemas sellised kunstlikult tekitatud kriitika igasuguste töökollektiivide juurde seltsimehelike kohtude näol mida siis partorgid ning igat masti seltsimehed lahendasid et täita millegagi omi tööpäevi ning linnukesi kirja saades. Aur sai seltsimeestest välja lastud . See tänane valitsusvastane kriitika on nagu hane selga vee pildumine ... aga kes lõpeks teab - vesi pidavat ka kivi õõnestma (mõtle kivikõva Reformi-Ansipit)
Selles mõtles on loodus eeskujuks oma tasakaaluga - kiskjad söövad oma piirkonna nõrgemad eest ära et tugevamad saaks oma geene rahulikult edasi anda. Meil siin see pehmode värk on viinud sinna kus me täna oleme. Ilm igasugu nõdrameelseid , hälvikuid ja kehvakesi täis.